Ekstrakt aitab organismil parandada oma kaitsemehhanisme.

Ravitsejad olid kunagi meie maal hinnatud rahva teenrid. Nende poole pöörduti, kui kuskilt valutas. Kari Herttua poolt välja töötatud männikooreekstrakt sündis rahvapärimuse järjepidevuse kandjaks.

Kari Männikooreekstrakti on valmistatud üle 40 aasta Kari Herttua loodud retsepti järgi. Männikooreekstrakt valmistatakse Soome lääneranniku mändide koorest ja mähast.

Ravintorengas Oy tegevdirektori Kari Herttua üle 40 aasta pikkune teekond on olnud värvikas. Soome rahvapärimuse vastu tekkis huvi noore mehena ja oma toote leidis ta metsast.

Herttua on pärit Pohjanmaalt, Ylistarost. Ta kasvas üles pietistlikus taluperes ja ta ema oli „unenägija“.

Herttua tunneb, et midagi unenäomaailma rikkusest on pärandunud temalegi.

POISIKESENA SAI KARI HERTTUA tuttavaks ühe lapualasega, üle maa tuntud rahvaravitseja Sanna Fossiga (1892–1959), keda kutsuti ka nõiaks. Esimest korda läks Kari Fossi juurde koos emaga.

Teismelisena ütles Kari Herttua isale, et ta ei tule enam pühapäeva hommikuti kirikusse ega palvetundi.

Elu üks pöördekohti oli siis, kui noor mees sai juhiload ja hakkas autoga külastama tolleaegseid rahvaravitsejaid üle kogu Soome.

– Mind huvitasid inimesed, kes tundsid loodustooteid ja neid kasutasid. Otsisin üles kõik need, kelle kohta olin kuulnud või lehest lugenud, olid nad siis pärit mistahes Soome nurgast. Tegemist oli eriliste ja huvitavate inimestega. Küsitlesin neid selleks, et nende teadmised nendega koos hauda ei läheks.

Uuringutel põhinevate keemiliste leidude ja männikooreekstrakti kasutajate isiklike kogemuste põhjal ei ole selle joogi kasulikkus pelgalt uskumise küsimus. Seda tasub proovida ja pikemaajalinegi kasutamine ei tee paha.

Kalevi Pihlaja

Professor, Turu Ülikool

Artikli info

See artikkel on avaldatud Karprint Oy väljaandena ajalehe Luontaisterveys 2016. a. märtsinumbris ja avaldatakse nüüd Karprint Oy loal lühendatud kujul ajalehes Kauppa-Suomi.

– Isa oli veidi pahane, et kas ma ei peaks vahepeal veidi ka tüdrukuid vaatama. Minul oli aga üks memm siin ja teine seal ja mul oli vaja käia nende juures õpetust saamas! Meenutab Herttua.

ÜKS INIMENE juhtis Herttua tähelepanu sellele, et maailma tõhusaim relv on sõna. Sõnaga võib teha palju head ja palju halba. Öeldu sööbis mehe meelde ja selle väärtus selgus elu jooksul.

Ravitsejate puhul pani Herttua tähele, et neil on oma tee käia. Maailma asjad ei pruugi huvitada neid samavõrd kui tavainimesi.

– Suguvõsas anti oskused edasi emalt pojale. Näiteks Ylivieskas ja Nivalas oli suguvõsasid, kes oskasid verejooksu peatada. Seda viisi haava verejooksu peatada ei oska arstiteadus seletada.

– Inimene, kes seda kunsti tunneb, paneb vere seisma, viibides füüsiliselt hoopis teises kohas, kuid peab siiski teadma kõnealuse isiku asukohta, selgitab Herttua.

– Vanasti oli see oskus vajalik, sest lähikonnas ei olnud otsest arstiabi saadaval.

Vammala tervisekeskuse õues seisab Tyrvään Manta ausammas

Rahvaravitseja Manta võttis patsiente vastu peamiselt kodus ja pidas ühtlasi väikest hooldushaiglat. Ta tegi ka koduvisiite ning aitas inimesi nii kirjalikult kui telefonitsi. Enamasti ravis Manta naha- ja luustikuhaigusi ning närvihaigusi.

– Inimesed käisid Manta juures ja ta kirjutas „retsepti“. Kliendid läksid sellega apteeki, kus apteeker segas kokku ravimtaimed. Tol ajal käiski apteegitöö nii, nendib Herttua. Hiljem on paljud loodustooted ja apteegitooted selgelt eristunud.

Näiteks jood on tänapäeval pigem apteegitoode, kuid vanarahvas kasutas joodi mitmel viisil kodustes oludes.

– Jood on olnud läbi aegade haavu parandav aine. Kui jalg sai haava ja tekkis veremürgituse oht, võeti abiks jood. Täisvillane sokk kasteti joodi ja tõmmati jalga. Veremürgitus võis seetõttu tulemata jääda või paraneda, räägib Herttua.

Jood on vältimatu rakkude ainevahetuse ja kilpnäärme talitluse jaoks.

VALU korral imeti vanasti näiteks pajukoort. Kui pajukoort hiljem laboris uuriti, selgus, et see sisaldab atsetüülsalitsüülhapet, mis on valuravim. Valmis tellimus meditsiiniliseks kasutuseks.

– Pajust töötati edaspidi välja aspiriin, mis kuulub maailma enimmüüdud valuravimite sekka, räägib Herttua. Salitsüülhapet valmistati sünteetiliselt juba 19. sajandi keskel. Nii on saanud alguse paljud muudki keemilised ravimid.

– Sünteetiliste preparaatidega on aga oma probleem. Neil pole organismile looduslikele preparaatidele omast mõju.

– Siiski kuulutati ametlikuks keemiline ravimitööstus. Samal ajal tembeldati loodust tundvad inimesed klounideks, hulludeks või nõidadeks, nendib Herttua.

ÜHEL REISIL kohtas Kari Herttua onnis elavat ravitsejat, kes rääkis talle okaspuuekstraktist. Ühtlasi julgustas ta Karit seda valmistama, kuid rõhutas, et jook peab olema punaste verelibledega samal sagedusel. Siis see toimib.

– Koduteel pani mind imestama tema jutt sagedustest, mis oli mulle endale juba ilmselge asi. Tema onnis polnud isegi elektrivalgust.

– Läksin uuesti tema jutule ja varsti sain talle ekstrakti maitsta pakkuda. Ütlesin talle otse, et jook ei ole veel päris valmis, midagi on puudu.

– Ta ütles, et mul on „hundi silmad“. Ehk pidas ta sellega silmas mulle iseloomulikku otsusekindlust.

Kari Herttua oli otsustanud töötada välja õige okaspuuekstrakti ja veetis palju õhtuid valmistusviisi välja nuputades.

Lõpuks oli jook valmis ja onnis elav ravitsejagi sai tänu esitatud väljakutse eest.

JOOK SAI VALMIS ja leidis tee tarbijate käte vahele. Hiljem on Kari Herttua ise olnud sageli ametnike küüsis. Herttua tunneb, et on üks neist vähestest soome ettevõtjatest, kes on seljatanud iga ametivõimu. Ta on käinud kohut isegi kaubandus-tööstuskojaga.

– Keemiapõhisele arstiteadusele ei meeldinud, et alustasin koostööd ajalehega Nykyposti. Artiklites jutustasid inimesed oma paranemiskogemustest männikooreekstrakti abil; kasutajate seas oli hulgaliselt vähipatsiente.

Ühel päeval tuli kutse ülekuulamisele ka Keskkriminaalpolitseist, kelle ülesanne oli lõpetada männikooreekstrakti tootmine.

– Ülemkriminaalkomissar ütles esimese asjana, et oli saanud tervishoiuvalitsuselt tegevusjuhise kõrvaldada turult männikooreekstrakt. Küsimus ei olnud selles, kas ekstrakt on hea või halb. Tegelikku põhjust ei ole keegi välja öelnud, kuid Herttua aimab, et tootega oli saadud liiga häid tervist mõjutavaid tulemusi.

KARI HERTTUA ütleb, et ei vahetaks välja päevagi oma elust ja rännakust, kuigi on nii mõnigi kord „vastu nina saanud“. Tähtsaim on olnud klientide hea tagasiside nende 40 aasta jooksul.

– Olen algusest peale teadnud, millist toodet ma esindan. Olengi nimetanud Kari Männikooreekstrakti tooteks, millesse ei pea isegi uskuma. See töötab niikuinii! Ekstrakti mõju põhineb asjaolul, et organism saab sellest hädavajalikke looduslikke toitaineid. Sel viisil parandab organism end ise, kas inimene sellesse usub või mitte.

– Teame, et organism on just nii tugev kui hästi selle kaitsemehhanism toimib. Ja kaitsemehhanismi toimimine sõltub sellest, mida meie organism suu kaudu saab.

Herttua sõnul saab organism männikooreekstraktist aineid, millest tal tänapäeval puudus on.

– Männikooreekstrakt ei muuda kedagi surematuks, kuid joogi abil parandab kaitsemehhanism end ise, kinnitab Herttua.

Rämpstoit ja ravimid koormavad meie tervist.

Kari Herttua arvates ei ole tänapäeva rämpstoidul enam mingit seost looduslikkusega.

– Kui sööd ühe aasta poodides müüdavat rämpstoitu, kogud organismi ämbritäie kemikaale ja lisaaineid.

– Mõne aja eest tõi Maailma Terviseorganisatsioon esile, et näiteks töödeldud liha ja vorstid tekitavad vähki. Üks vähki tekitav aine on nitrit.

HERTTUA RÄÄGIB, et tegi kümne aasta jooksul koostööd Kankaanpää ettevõttega Maalaistuote Vataja. Ettevõte alustas lisaaineteta toodete valmistamist ja säilitusainena kasutati Kari Männikooreekstrakti. 2011. aastal tehti Vatajas sanitaarkontroll ning pärast seda pidi Vataja männikooreekstrakti sisaldavad tooted ühe kuu jooksul turult eemaldama.

– Vatajale anti käsk hakata jälle kasutama „tuttavat ja ohutut nitritit“, kuigi tooted, milles kasutati säilitusainena männikooreekstrakti, olid leidnud heakskiidu muu hulgas ka Allergialiidult. Ka tarbijad olid olnud rahul.

– Täiesti arutu tegu, hüüatab Herttua ja loetleb toiduainetööstuses olevaid ohtusid Coca Colast aspartaami ja transrasvadeni.

– Suurte ettevõteteni keelud ei ulatu.

HERTTUA SOOVITAB kõigil soomlastel lugeda raamatut „Petos lautasella“ (Den hemlige kocken; e.k. „Toidudemagoogia“). See on rootslase Mats-Eric Nilssoni teatmeteos, milles autor kritiseerib toiduainetööstust muu hulgas lisa- ja lõhnaainete rohke kasutamise ning tarbijate eksitamise pärast.

Kadunud professori Toivo Rautavaara motoks oli, et inimene on osa loodusest.

– Seetõttu peitub meie tervis ja heaolu looduses ja sellega kooskõlas elamises.

Herttuat ärritab eriti see, kui räägitakse, et ravimid on ohutud ja nende toime kontrollitud.